Lõik raamatust «Mida sa teeksid, kui sa ei kardaks?»

_______________________________________________

Pole mingeid teisi põhjusi olla taimetoitlane, peale esteetiliste ja eetiliste. Kui teile ei ole laipade söömine amoraalne, siis vaevalt suudan ma teid veenda seda lõpetama.

Olles kõigesööja (lihasööja), näitate te a priori oma hoiaku ja tegudega, et:

• Te olete tähtis isiksus. Niivõrd tähtis, et keegi peab kaotama elu üksnes selleks, et te lõunat sööksite.
• Te sponsoreerite tapamajade tööstust, maksate tapmise eest, mida ei suuda ise sooritada.
• Te mõistate, et te pole kiskja metsikus looduses, kes sööb saagi ära, kuni see on veel soe ja liha värske, hankides selle ausalt, kasutades oma füüsilisi võimalusi. Te olete raisakotkas, kes sööb laipa, millega on varustanud teid kolmas isik, kes on seotud tapamajadega, kus kasvatatakse loomi (elavaid olendeid) kohutavates, alandavates ja ebaloomulikes tingimustes.
• Te silmakirjatsete jultunult, et armastate loomi.

 

„Lihaga“ tehakse suurt raha. Mitte ainult teie vaikival nõusolekul, vaid ka teie rahalisel toetusel. Siin pole küsimus inimkonna ellujäämises. Siin pole küsimus laipade tarvitamise kasulikkusest või kahjulikkusest. Selle küsimuse jätan ma meelega vahele. Me oskame kõik end õigustada. Võib õigustada vägivalda, alatust, tapmist, sõda.

Seepärast ma väidan, et taimetoitlus – see on esteetika küsimus. Inimene kas näeb toimuva väärakust või mitte. Kõiki neid põhjuseid ja väiteid loomade söömiseks võib samamoodi tuua ka inimese söömiseks ehk kannibalismiks.

Veel on huvitav märkida, et domineeriva anaalse vektoriga inimestele on kõige keerulisem lihast ära öelda nende isiksuse struktuuri tõttu. „Anaalikud“ suhtuvad üldse väga valvsalt igasugustesse muudatustesse nende elus.

Toon huvitava näite. Mu vanaema sõi terve elu liha ning suurtes kogustes. Mingeid põhjusi vähendada söödava kogust ta ei näinud, moraali aspekt teda ei huvitanud. Kuid möödus aeg, tervis halvenes ja mingil hetkel soovitasid juba arstid tal kui mitte loobuda lihast, siis kas või vähendada tuntavalt söödava kogust. Talle oli see raske. Ta rääkis sellest kogu aeg ja andis sellele väga suure tähenduse. Mõistagi saatis peagi vanaema kõik kuradile ja jätkas selle söömist, mida oli alati söönud. See inimene on ägedalt domineeriva anaalse vektoriga. Kuid minu elus oli ka paar näidet, mis panid mind kõvasti imestama, kuid kahjuks on neid vähe. Esimene – juuksurina töötav naine, kes tegi mulle järjekordse afrosoengu. Sellised soengud võtavad palju tunde, selle ajal jõuad tahes-tahtmatult rääkida. Vestluse käigus puudutasime minu taimetoitluse teemat. Milline oli mu imestus, kui vestluse lõpul ta ütles: „Ma polegi kunagi liha eriti armastanud. Nüüd lõpetan üldse selle söömise“. Niisama lihtsalt. Te võite mõelda, et need olid lihtsalt sõnad, mille ta ütles vestluse mõju all olles. Mul olid samuti kahtlused. Umbkaudu aasta hiljem tulin ma jälle tema juurde patse punuma. Ta ei mäletanud mind. Ma alustasin meelega juttu toitumisest ja ta ütles, et on taimetoitlane ja et tal pole olnud mingeid raskusi üleminekuga taimetoitlusse, et ta tegi seda päevapealt.

Teine juhtum oli hullumajas, kui ma lebasin statsionaaris. Seal oli patsientide seas üks suurt kasvu noormees. Meile toodi kolm korda päevas süüa, kastid olid märgitud tähtedega — kellele tavaline toit, kellele vedel, diabeetikutele. Ainult minule oli alati märgitud „TT“, mis märkis taimetoitu. Mingil söögikorral sattusime tolle noormehega ühte lauda ja ta küsis, miks toit minu taldrikul erineb tema toidust. Ma seletasin, et olen taimetoitlane, sellepärast on mul teistsugune menüü. Hakkasime rääkima lihast, eetikast ja üldse taimetoitluse erinevatest aspektidest ja põhjustest. No rääkisime ja hea küll. Ma imestasin väga, kui järgmisel päeval oli toidukastide hulgas mitte üks „TT“, vaid tervelt kaks. Nii muutis mees oma vaateid toitumisse ühe päevaga, isegi seda kommenteerimata. Kogu ülejäänud aja, kuni ma olin statsionaaris, jätkas ta söömist kastidest märkega „TT“.